Sotsiaalministeerium tellis 2013. aastal viiendat korda küsitlusuuringu, et selgitada välja, kui suur on Eesti tööealiste elanike väljarändepotentsiaal ehk kui palju on Eestis inimesi, kellel on kindel plaan välismaale tööle minna ja kes on selleks ettevalmistusi teinud. Küsitlustöö teostas 2013. aasta kevadel AS Emor, mille käigus küsitleti 1504 Eesti elanikku vanuses 15-64 eluaastat. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tuginedes küsitlustulemustele viidi läbi analüüs, mille käigus oli peale väljarändepotentsiaali oluline välja selgitada, kui kindlad on välismaale tööle minna soovijate plaanid, kui pikaks ajaks tahetakse välismaale minna, millised tunnused iseloomustavad võimalikke välismaale tööle minejaid, mis on välismaale tööle minemise põhjused ja millised on peamised väljarände takistused. Kõnealuste näitajate analüüsimisel oli lisaks oluline välja tuua, kuidas on tulemused võrreldes varasemate küsitlusvoorudega muutunud. Viimane Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud väljarändepotentsiaali uuring toimus 2010. aastal, millest selgus, et välismaale tööle minna soovivate tööealiste inimeste hulk on võrreldes varasemaga suurenenud. Kui 2006. aastal oli Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal hinnanguliselt 3,9% tööealisest rahvastikust (umbes 35 900 inimest), siis 2010. aastal ulatus see juba 8,5%-ni (umbes 76 400 inimest). Tööturu arenguid jälgides ei olnud see tulemus üllatav, sest 2010. aasta I kvartalis saavutas töötute arv rekordtaseme, mistõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli majanduskriisi perioodil erakordselt suur. 2013. aastaks on olukord tööturul teatavasti paranenud ning käesoleva uuringu tulemustest selgubki, et 2013. aastal väljarändepotentsiaal võrreldes 2010. aastaga kahanes 5,9%-ni, mis tähendab, et 51 600 tööealist inimest Eestis on teinud ettevalmistusi ning neil on kindel soov välismaal töötada.