Õppurite arv on kogu iseseisvusperioodi jooksul kasvanud, eriti kiire on kasv olnud kõrgharidust omandavate noorte hulgas. Kui üheksakümnendate keskel oli meil ligikaudu 25 000 tudengit, siis tänaseks on neid ligikaudu 70 000.

Ameerika Ühendriikide majandusest alguse saanud majanduskriis tabas valusasti Eesti tööturgu. Kui 2008. aasta suvel oli tööpuudus 4%, siis poolteist aastat hiljem, 2010. aasta alguses jõudis üldine töötuse määr 20%-ni ja noorte töötus ligikaudu 40%-ni. Noorte töö- tuse analüüsimisel peab silmas pidama, et töötuse mõõdikud ei sisalda endas tööturul mitteaktiivseid noori, kes õpivad.

Juba pikemat aega on ühiskonnas käinud debatt nii kõrghariduse erinevate valdkondade proportsioonide kui ka kõrghariduse ja kutsehariduse vahekorrast. Ühelt poolt kõlavad argumendid, et kõrgharidusega noori on tööturul liiga palju, rohkem oleks vaja kutseharidusega noori. Teisalt on kriitika olnud suunatud kõrghariduse nii-öelda pehmete erialade (sotsiaalteaduste) suunal. Väidetavalt on meil juristide, ärijuhtide ja muude sotsiaalvaldkonna lõpetanute üleproduktsioon, mis peaks väidetavalt tähendama ka nende kõrgemat tööpuudust, sissetulekute madalamat taset jne. Vaadates tänaste tudengite erialaseid proportsioone, siis on sotsiaalvaldkonna lõpetanuid kõige rohkem, 2009. aastal oli neid 36% kõigist lõpetanutest. Tegelikult on selle valdkonna tudengite osakaal vahepealsetel aastatel isegi natuke vähenenud: 2000. aastal oli neid kõigist tudengitest 41%.